07/02/2009
Legaalne elu trip unametsa
Suve selgroog sai murtud ausalt, otsekoheselt. Plädistades unametsa konnakullestega, tarbides mõõdukat mõdu ning puhudes taeva poole tossumullisid. Kes olekski arvanud, et sääsed suudavad moodustada minutitega vereimejate orkestri, mille taustalt raske kuulda enda naha appikarjeid. Nõnda siis hoolitsesid rohelt õlut juues, et vedelikku jaguks, sest veri tilkus läbi naha ja pani tuultetiivul kuskile laante poole ajama.
Istud ja jälgid, kuidas suveõhtule iseloomulikult apelsinioranžid päikesekiired peegelduvad tiigilt ning tüdrukud heina riisuvad. Koheselt tekkis alateadlikult topeltnägemine, milles avadlus pilt reaalsusest ning tagaplaanil suitsuse talutoa seinal ilutsev maal sajandite tagusest heinateost.
Taaskord saime hea pildi tänapäeva külakultuurist, mille keskmeks on vanadel jalgratastel veerevad õhku täis puhutud jõmpsikad, kelle unistuseks ilmselgelt kasutatud bemar ja rohkelt feimi ses pisikeses tsivilisatsioonikeskmes. Kõrvutades neid südamlikkusest pakatavate vanemate põlvede esindajatega tekib küsimus, et kuhu poole me siis nii agaralt rühime. On see siis euroopa, või tagasikäik nostalgilistesse 90date algusaastatesse, mil kaheksa õmblust rullnokal näitas väärtustamist ning seda ka verised näpuotsad.
Nagu ikka mööduvad just need parimad päevad linnutiivul. Öö kaotab oma tähenduse ja päev tähendab sinu jaoks absoluutselt kõike. Äkitselt leiad, et oled unustanud täielikult ajataju, kuid kes siis puhkuse ajal kella vaatab. Raiskame aega - me oleme aja vaenlased ja rahul iseendaga.
---
Nüüd siis plaanime üle vaadata Normandia dessandi maabumiskohad, mekkida Prantsuse veine ja tunda ennast kõike muud kui prantslastena.
21:39 Permalink | Comments (0) | Email this
Post a comment