Coustellier

Nõnda kiiresti möödus see suvi. Läks nii kiiresti see aeg, mil külmast veest said soojad lained ning külmast õllest päikesesoe lahtunud kesvamärjuke. Kiiresti kaotasid suveööd oma lämbuse, kuid vaatamata sellele jäävad mälestused päikesepaisteliselt Nõva ja Tsitre paradiisirannast, rannaliivale uinununa veedetud videvikutundidest ning kõigest muust, mis ei kaota ka talvel enda tähendust. See ongi see, milleks oleme valmis leppima soolaste porilompide ja eredalt sillerdavate jääpurikatega.

Läks suvi ning tulid talviselt lennukad ideed. Nüüd siis kulgen igapäevaselt puiesteel, mida matab suvel sügav rohelus. Lähimas käeulatuses on meri ja tööorjus. Need kaks justkui vastandaksid teineteist, kuid vaatamata sellele meeldib neile mõlemale lähedus, nagu ka minule. Jällegi tunnen, et mida parem on elu, seda rohkem ma sellest tahan. Niisiis muutusid need rõõmsad taasnägemised ühel hetkel kurvemateks tundideks, mil teda pole.

Sünnipäev ja soolaleivakas möödusid traditsiooniliselt rahuliku loomuga. Külla tulid need sõbrad-tuttavad, kellega tihedamalt läbi käin ning kes ei vaata hetkel meie jalataldasid. Võibolla tulekski nüüd mõneks ajaks aeg maha võtta. Puhata neist päkapikkudest ja ootusärevuses piinlevatest näolappidest ning käia suurema ringiga mööda pudipadi poodidest ja tühjadest vooditest.

Homme surume selle aasta tihedalt pudelisse ja pudeli sisu tühjendame läbi enese sügavale kanalisatsiooni. Oli, mida unustada, on mida mäletada ja millest unistada. Sest homme algab kõik see ring uuesti. Alustagem valgelt lehelt, mis täidetud vaid heade mõtete ning ideedega...

Üldiselt liiguvad mu mõtted suhteliselt lihtsaid radu pidi, hoidudes takistustest ning teistest rasketest olukordadest. Mingi päev avastad aga, et on möödunud pea 23 aastat, seltsiks needsamad õllesõbrad ning mõtted mis hoiavad üha enam eemale tegelikust elust. Igapäevased ideed, mis ei väärtusta ei aega, ambitsioone ega praktilist eluolu. Lihtsamini öeldes, lähtud ainult hetkevajadustest, sest peas kõlab vaid mõte - "maailm on sinu, tee mida tahad..." Kuid paraku see ongi nii. Tuleks vaid vaadelda seda igast küljest. Vaadata asju, inimesi. Näha neid läbi. Näha ennast läbi teise inimese silmade.

Käisime nädalavahetusel Hiiumaal. Et üks korralik saunatamine, mõni karge õlu ja palju lahenduseta ristsõnasid. Et saaks vaid eemale sest väsitavast linnakärast, kohustustest. Saimegi. Soov kuulata vaikust, toetada selg vastu kõrvetavat männivaiku, haigutada ja magada edasi, sest laiskus iseloomustab mõneti meid igaüht.

Koduigatsus ei tähenda enam seda, mis ta tähendas kunagi. Kunagi, kui kolasid mööda Hiiumaa metsasid, ekslesid kadakameres või platerdasid mööda augulisi rannakive. See kõik on omandanud nende aastatega hoopiski teise tähenduse. Nõnda siis liitsin kõik lodevad mõttelennud üheks asjalikuks ning leidsin, et nüüd on see aeg. Muidugi ei aidanud ainult headest mõtetest. Algus on muidugi raske, kuid miks mitte teha endale selline sünnipäevakink.