« 2008-04 | HomePage | 2008-06 »
05/23/2008
Selgimisteta, muutusteta
Sai see alguse vist kolmapäeval, kui peale lõpmatuna näivat tööpäeva olid sammud seatud Kakumäele. Justkui paljudel eelnevatel päevadelgi, mil otsisin värskendust õhtusest meretuulest. Natukene vesipiipu, veel vähem mõistust. Nõnda sai siis sõidetud linnast välja, et osa võtta tagasihoidlikust grillpeost, millega ühes pidavat tähistama ka kursakaaslase hällipäeva. Eks need sünnipäevad soosivad ikka veidi kärarikast seltskonda ja just seepärast meid sealt peale keskööd minema aetigi. Järgmiseks peatuspaigaks kujunes Pääsküla küttelaudkond.
Kiirelt möödusid minutid ning umbes sama kiiresti ka tunnid ning oligi aeg jälle tööl enda nägu näidata. Palju seal seda töötegemist oli, kuid ilmselgelt surmväsinuna seadsin pärast keskpäeva taas sammud Kakumäe poole, et võtta osa sportlikust mõõduvõtust. Kohale jõudes lugesin pudelite peegeldustelt, et mõõduvõtt kujuneb vist juba eos mõdutõmbeks. Ja nii ta oli. Sai ikka õhtuni seal rannast ennast grillitud ning kui õhtune videvik hakkas endast märku andma, võis alata burgerimaraton. 16 söestunud rotiburgerit ning järjekordne vähemagatud öö. Jällegi äärmiselt töövaene varahommik ning pärastlõunane võrkpall. Kohe suve tunne tuleb ja kahjuks on ootamas meid veel kaks puhkepäeva.
22:50 Permalink | Comments (0) | Email this
Sõbrad
Sõbrad tulevad ja lähevad, vähesed jäävad. Näiteks on raske meenutada, millal suhtlesin viimati enda lapsepõlvesõpradega. On sest möödunud siis aastaid 10 või 15, sel ei olegi vist enam tähtsust.
Lapsepõlvele järgnes algkool ja põhikool. Ka neist sõpradest-tuttavatest pole kuulnud vist kuid. Kui siis näinud neist vaid mõnda. Ülejäänud jooksid peale seda üheksat aastat lihtsalt mööda maailma laiali. Ei olnud aega neil ega minul.
Keskkoolis oli tore, kuid mida lähemale jõudis lõpp, seda kõrgemalt hakkasid hindama koos veedetud aastaid, sekundeid. Püändiks kujunes lõpuaktus, peale mida kadusid jällegi enamus neist toredatest inimestest ei tea kuhu. Järele jäid vaid mälestused ja mõni nägu, kellele tänaval kiirustades mööda tormates tere ütelda. Piltlikult on see nii.
Ülikool ning täiesti uus sõpruskond. Kuigi minu jaoks lõppes see tudengiks olemine aasta-paar tagasi, ei katkenud sellega pea ükski sõprus-side. Vastupidi. Nüüd kui sa enam neile päevast-päeva enam kuklasse ei pea vahtima, leiad neist palju sellist, mida sooviks vist igaüks. Peamiselt räägin üksmeelsusest, sõprusest.
Võibolla peitub ses väites mingi tera, väites, et ülikoolisõbrasid jätkub sulle terveks eluks.
Õigemini ei teagi nüüd, kumb on siis tähtsam. Kas kõik see mida teed või see mida tegemata jätad?
Nobody's nobody
22:20 Permalink | Comments (0) | Email this
05/12/2008
Sportlik pühapäev
Jällegi KevadJam. Minu jaoks on see vist juba kuues. Jällegi palju noori ning vähe uusi ideid. Jällegi külm sidrunivesi ning Steffani pitsa. Jällegi leiab meid rannaliivalt püüdmas esimesi päikesekiiri - otsimas päikest, mis täidaks meie päeva. Ja just sellepärast tahakski vahel hoopis varjus pikutada ning näiteks vesipiipu teha. Istuda öösel kell 4 punasel vaibal ning jälgida kainenemis-protsessi kui sellist. Mõlgutada mõtteid selle üle, mis võiks toimuda homme ning mida homme kohe mitte teha ei viitsiks. Ja just viitsimise kohapealt on välja kujunenud nii, et surume need varasuvised tööpäevad kummipallina aina lühemaks ja lühemaks, tuues põhjenduseks kena rannailma või magamata öö, mis veedetud näiteks kakumäe ranna autoparklas jalgpalli tagudes. Või vähemalt tahaks kellelegi vähemalt näidata, et meie suvi ei möödu ainult läbi pruunide õllepudelite piiludes. Õigemini ei tahagi õlut, sest õlu ei taha päikest. Õlu pole päikese sõber, meie oleme. Sellepärast ei tahakski seda kolme tähelist sõna suvel väga kuulda. Küll aga tahaks kuulda ainult häid uudiseid. Mitte, et lähed peale magamata ööd juuksurisse ja jääd toolil istudes magama. Kui võpatades üles ärkad, on sul juba pool pead õlipeaks aetud. Nii ei pidanud minema. Kindlasti mitte. Aga lõppude lõpuks vist maitse asi. Kellele maitseb, kellele mitte.
22:29 Permalink | Comments (0) | Email this
05/05/2008
Veel üks kaine pühapäeva õhtupoolik...
Poleks ju mõttessegi tulnud, et rahulik aja mahavõtt pärastlõunases Kakumäe rannas kujuneb välja õhtuseks kinnitõmbeks kuskil.....Hiiul vist. Keegi poleks nii arvanud. Aga eks laskem mõtetel lennata.
Suur osa päeva mõtetest keerleb vist kitarrimängu ümber. Mida kõike ei annaks, et vaid pisut paremini mängida oskaks. Et oskaks improviseerida ja mälu järgi suvalisi lugusid tinistada. Et oskaks samal ajal laulda. Et oskaks olla kaine, mõtelda kainelt. Aga suvi ei olegi vist selleks.
Ühel hommikul näiteks inspireeris soe kevadilm mind piisavalt, et mitte minna magama. Selle asemel töllerdasin läbi Tallinna kesklinna Piritale, vaatasin varajasi rulluisutajaid ning näppisin kitarri. Vahel võiks olla need lood hoopiski teistpidi, ma arvan. Ka sinu lood.
Palun lisage mu joogile veidikenegi seda kainet osa. Kisub ripakile. Aidake välja!
http://www.youtube.com/watch?v=KefLz4DDrjo
Ja kes veel ei tea, siis selle aasta Surfilaager on 10-13 juuli Mändjalas. Pask koht, aga asi seegi. 
19:30 Permalink | Comments (0) | Email this